Instituudid ja üksused Deltas
Laborid Delta keskuses
- Arvutigraafika ja virtuaalreaalsuse labor (II korrus, ruum 2007). AGVR labor pakub asjast huvitatud üliõpilastele võimalust õppida ja töötada arvutigraafika lahendustega, mille tegemiseks on vaja head arvutit. Sellised lahendused on arvutimängud ja virtuaalreaalsuse (VR) rakendused. Viimased on labori teine suurem valdkond, mille õppimisel tudengeid toetame. Üliõpilastel on kasutamiseks mitmed uued VR seadmed. Pool laborist on mõeldud demo alaks, kus tudengid oma valmistatud projekte suuremale publikule näitavad või kus on esitlused VR-ist ja selle kogemisest huvitatud külalistele.
- Värkvõrgu labor (II korrus, ruum 2018). Värkvõrgu labor tegeleb Asjade Interneti ehk Värkvõrgu mõiste, probleemide ja võimaluste tutvustamisega. Sealhulgas Targa Linna või Targa Koduga seonduvad lahendused (nagu SmartEnCity projekt), kus võtmeküsimusteks on efektiivne toimetulek suure hulga andmete ja seadmetega, keskkonnasäästlikkus ning efektiivne ressursikasutus. Nutikad rakendused näiteks personaalmeditsiinis peavad lisaks tagama ka turvalisuse isiklike andmete vahendamisel. Peale üldisele valdkonna tutvustamisele on värkvõrgu labori eesmärgiks ka mobiili- ja pilvearvutuse teadusrühma töö nähtavaks tegemine ning Värkvõrgu testkeskkonna pakkumine tudengitele ning teistele teadlastele. Laboris on hulk infrastuktuuri – asjade interneti arenduskomplektid (Arduino, Raspberry Pi jms), erinevad nutikodu seadmed, nutitelefonid, IP-kaamerad, mida tudengid projektides ja lõputöödes ning TÜ teadlased töös kasutada saavad. Siinkohal on labor palju tuge saanud oma partnerilt, Telialt.
- Koolirobootika labor (II korrus, ruum 2020). Koolirobootikat õpetatakse põhiliselt informaatikaõpetajateks õppivatele üliõpilastele, aga ka tegevõpetajatele ja kooliõpilastele. Klass on sobilik väiksematele rühmadele ja sobib suurepäraselt erinevate paaris-ja rühmatööde tegemiseks. Selleks on klass sisustatud mobiilsete ratastel laudadega, mida saab erineval moel kokku sobitada. Samuti tuleb klassi robootikamängu laud erinevate ülesannete lahendamiseks. Robootikavahendeid tutvustatakse lasteaiast gümnaasiumini. Lasteaias saab alustada erinevate põrandarobotitega (Beebot, Bluebot, Ozobot), edasi minna LEGO robotitega (WeDo, Boost, EV3) kuni robotiteni, mida saab lisaks visuaalsele programmeerimiskeeltele ka programmeerida programmeerimiskeeltes nagu Python ja C (mBot, Raspberry pi, Arduino).
- Informaatika didaktika arvutiklass (II korrus, ruum 2021). Põhiliseks sihtgrupiks on informaatikaõpetajateks õppivad üliõpilased, aga ka tegevõpetajad ja kooliõpilased. Tegemist on suurte laudadega varustatud suure arvutiklassiga, kus saab hästi paaristööna tegeleda erinevate informaatika (sh programmeerimise) õpetamise teemadega. Lauad on suured, kus ühe laua taha mahub kaks inimest ja igal laual on sülearvutid ning sülearvuti taha ühendatav suur monitor, et paremini paaristööd teha. Samuti saab klassis õpetada erinevate tehnoloogiliste vahendite (sh tahvelarvutite) kasutamist õppetöös.
- Neuroturunduse labor (II korrus, ruumid 2011/2012). Neuroturunduse labor analüüsib igapäevaselt kümnete ettevõtete turundusmaterjale, olgu need siis veebilehed, pakendid, tele- või printreklaamid. Tegu on valdkonnaga, kus teadusuuringud ja nende praktiline väljund on tihedamalt seotud kui kusagil mujal. Võime täna julgelt öelda, et meil on Baltikumi parimate võimalustega pilgujälgimise labor – saame väga täpselt jälgida inimeste pilgu liikumist nii arvuti- ja nutiseadme ekraanil kui ka füüsilises ja virtuaalses keskkonnas.Lisaks on meil võimekus mõõta inimeste emotsioone ja aktivatsioonitaset ning kombineerida neid andmeid pilgujälgimise andmetega, mis loob suurepärase võimaluse testida ja optimeerida väga erinevaid stiimuleid ja keskkondi.
- Digilabor (II korrus, ruum 2025). Digilabori eesmärgiks on pakkuda võimalust päriselt kätega tööd teha. See on sisuliselt töökoda, kus saab tegeleda nii metalli kui puidutöödega. Robootikaga on tihedalt seotud mehhatroonika – kõikvõimalikud mehhaanilised lahendused.
- Isejuhtivate sõidukite labor (III korrus, ruum 3095). Tartu Ülikooli isejuhtivate sõidukite laboris tegeletakse isejuhtivate süsteemide tehnoloogiate uurimise ja arendamisega. Oma laboris keskendume eelkõige isejuhtivate sõidukite tarkvaralisele poolele, mitte niivõrd riistvara (nt sensorid) väljatöötamisele või testimisele. Laboriga on seotud nii Tartu Ülikooli arvutiteaduse kui tehnoloogiainstituut.
Ettevõtlus- ja innovatsioonikeskuse võimalused
Delta keskuses asub ka Tartu Ülikooli ettevõtlus- ja innovatsioonikeskus EIK (IV korrusel), mis on tugikeskus TÜ teadlastele ettevõtetega koostöö tegemiseks. EIKi kolm olulist funktsiooni on:
- TÜ partnerlusprogramm – hoiame ettevõtetega häid suhteid ja leiame neile võimalused TÜst vajalike teenuste tellimiseks. Vahendame ettevõtjate huvisid.
- Intellektuaalomandi kaitsmine – Teadustöö käigus loodav kommertspotentsiaaliga teadmine formuleerub meie abil patentideks või saab muul moel kaitstud lahendusteks – Tartu Ülikoolil on hetkel 64 patenti ja patenditaotlust.
- Ülikooli hargettevõtete programm – EIK aitab teadlastel ja üliõpilastel luua ja edukalt turule viia oma ettevõtteid. Fookuses on TÜ intellektuaalomandil baseeruvate toodete ja teenuste arendamine.
