Avasta Deltat

Tartu Ülikooli Delta keskus on üks põhjamaade moodsaimaid digitehnoloogilise, analüütilise ja majandusmõtte keskuseid.

Delta on erialadevaheline õppe-, teadus- ja innovatsioonikeskus, kus paljude teadussuundade ning organisatsioonide kattuvusaladel luuakse uut ja kordumatut teadmust. Avatud kogukonnana toob Delta kokku tudengid, teadlased ja innovaatorid arvutiteaduse, robootika, tehnoloogia, matemaatika, statistika, majanduse, juhtimise ja ettevõtluse alal. Delta keskus ühendab õppetegevuse ja tippteaduse äriliste ning ühiskondlike eesmärkide ja ülesannetega, luues uudseid lahendusi majanduslikuks ja sotsiaalseks arenguks.

Deltas õpib ja töötab enam kui 2500 üliõpilast, õppejõudu ja ettevõtte arendustöötajat. Keskus koosneb kahest hoonest: õppe- ja teadushoonest ning ettevõtlusmajast.

Delta õppe- ja teadushoones tegutsevad Tartu Ülikooli:

• arvutiteaduse instituut (III korrus)
• matemaatika ja statistika instituut (IV korrus)
• majandusteaduskond (IV korrus)
• osa tehnoloogiainstituudist (III korrus)
• ettevõtlus- ja innovatsioonikeskus (IV korrus)

Ettevõtlusmaja eesmärk on ülikooli vahetusse lähedusse tuua õppe– ja teadustööga haakuv teaduspõhine ettevõtlus. Delta ettevõtlusmajas on: 

• Cybernetica;
• Swedbank;
• Statistikaamet;
• STACC;
• SEB Pank innovatsioonikeskus;
• Euroopa Kosmoseagentuuri äriinkubaator;
• Tartu Teaduspark.

Delta keskuse visuaalne identiteet / CVI

Kui soovite kasutada Delta keskuse logo ja graafikat, siis palun järgige stiiliraamatut (CVI). NB! logo kõigi versioonide puhul on sõnaline osa Delta ja Tartu Ülikooli logo omavahel seotud ja konkreetsel kaugusel, mida muuta ei tohi. Samuti peab Delta keskuse logole andma servadest ruumi, mille minimaalne suurus on toodud stiiliraamatus. Delta keskuse kirjastiil on RUBIK, palun kasutage seda kõikidel materjalidel.

• Delta keskuse stiiliraamatu ja logod leiate  SIIT

Delta nime saamislugu

Delta valiti välja 2016. aasta oktoobris toimunud nimekonkursil. Konkursile laekus rekordiliselt 174 nimekavandit 125 erinevalt autorilt. Ettepanekute seast tegi valiku Tartu Ülikooli erinevatest spetsialistidest koosnev žürii, nimekomisjoni üksmeelse ettepaneku kinnitas ülikooli rektoraat.

Nime autor on kinnisvaraosakonna arendustalituse peaspetsialist Erki Tamm. Teiste variantidena pakuti 174 variandi seas nimeks ka nt Iconicum, Innovaatikum, Logicum ja Sigma. Aga ka Pesa, Nurgik, SAMM ja ARMAS (viimased kaks viitavad majja kolivate üksuste esitähtedele).

Nimi Delta sobis žürii hinnangul muu hulgas seetõttu, et kolmnurga kujundina on see hästi seotud uue õppehoone arhitektuurse lahendusega. Samuti viitab Delta sümbilna muutustele ja energiale, mis keskust iseloomustavad. Lisaks sellele sümboliseerib Delta kolmpoolset koostööd, viitab veesuudmele ehk paiknemisele Emajõe kaldal jne. Delta nimi on lihtsasti kasutatav, meeldejääv ja kõlab erinevates keeltes sarnaselt.

Delta arhitektuurne lahendus

Delta ainulaadne arhitektuur ja korralduslik ülesehitus soodustab uudsel viisil Tartu Ülikooli erialadevahelist õppe- ja teadustööd ning koostööd ettevõtjate ja ühiskonnaga.

Delta keskuse on projekteerinud arhitektuuribüroo Arhitekt 11, arhitektid Illimar Truverk, Sander Aas, Sander Paljak, Kristjan Lind ja Joanna Kordemets, ning hoone arhitektuurne lahendus kandis originaalis nime ICONICUM. Arhitektuurikonkursil osales kokku kuus võistlustööd.

Delta 27 679 m² netopinnaga hooned on rajanud ehitusfirmad Rand ja Tuulberg ning Ehitustrust.

Tartu Ülikooli Delta keskuse rajamist rahastasid Euroopa Regionaalarengu Fond, Eesti Vabariik ja Tartu Ülikool.

Delta keskuse ruumidest ja laboritest:

• Raamatukogu (1015). Matemaatika ja informaatika raamatukogu loodi 2003. aasta märtsis matemaatika-informaatikateaduskonna raamatukogu ja Eesti Matemaatika Seltsi raamatukogu põhjal. Nüüd asub see Delta õppehoone Narva mnt poolses otsas, ning kogusse on lisandunud ka majandusraamatukogu. Seega leiab raamatukogust on matemaatika-, informaatika-, statistika-, majandusteaduse ja mehaanikaalast kirjandust. Vanim raamat on John Napieri “Mirifici Logarithmorum” aastast 1614. Raamatukogu saavad kohapeal kasutada kõik soovijad,tudengitel on siin mugav vaikses keskkonnas vaimset tööd teha. Koju saavad teavikuid laenutada TÜ üliõpilased ja töötajad ID-kaardi või TÜ raamatukogu lugejakaardi alusel.
• Arvutimuuseum (1039). Tartu Ülikooli arvutimuuseumile pani 2001. aastal aluse Meelis Roos, kes hakkas koguma ajaloolist arvutitehnikat. Arvutimuuseumi olulisemateks eksponaatideks võib lugeda juppe Eesti esimesest arvutist Ural-1 (1959), Juku kooliarvutit (80ndad), arvutit Tartu (ISKRA-1080,  80ndad), Mart Laari tööarvutit aastast 1992, riik.ee esimest serverit, 80ndate sülearvutite arengulugu ja mitmeid Apple’i arvuteid. Hetkel on arvutimuuseum avatud ainult ettetellimisel, kuid plaan on muuseum valitud päevadel nädalas avalikkusele avada.
• Tartu Ülikooli demoruum (1030). Siin võtame vastu ülikooli  külalisi ja näitame, mida TÜs põnevat tehakse – see on koht, kus esitletakse ülevaateid  nii TÜ teadustööst, õppetööga seotud projektidest kui ka ettevõtetele arendatud lahendustest. Demokeskuses saab ülikooli tutvustada atraktiivse videoinstallatsiooni abil. Kõik TÜ üksused on oodatud demokeskusesse oma külalisi võõrustama ja neile ülikooli tutvustama. Demokeskusesse mahub korraga kuni 25 külalist. Demokeskuse haldajaks on TÜ ettevõtlus- ja innovatsioonikeskus.
• Startup Lab (1030A). Startup Lab on Tartu Ülikooli majandusteaduskonna osa. Siin pakutakse tegevuspõhist ettevõtlusõpet ja eelinkubatsiooniteenuseid. Startup Lab-i on oodatud kõikide valdkondade üliõpilased ja õpilased, kes tahavad leida oma teadmistele praktilist rakendust ja testida oma äriideede elujõulisust. Siit koordineeritakse ka äriideede arendusprogrammi STARTER tegevusi nii Tartus, Pärnus kui ka Narvas. STARTERi programmi edukaimad meeskonnad saavad võimaluse esitleda oma ideid rahvusvahelisel ärifestivalil sTARTUp Dayl. See on olnud suurepäraseks alguspunktiks paljudele meeskondadele, kellest on nüüdseks saanud tegutsevad ettevõtted.
• Neuroturunduse labor (2011/2012). Majandusteaduskonna neuroturunduse labor analüüsib igapäevaselt kümnete ettevõtete turundusmaterjale, olgu need siis veebilehed, pakendid, tele- või printreklaamid. Tegu on valdkonnaga, kus teadusuuringud ja nende praktiline väljund on tihedalt seotud. Võime täna julgelt öelda, et meil on Baltikumi parimate võimalustega pilgujälgimise labor – saame väga täpselt jälgida inimeste pilgu liikumist nii arvuti- ja nutiseadme ekraanil kui ka füüsilises ja virtuaalses keskkonnas. Lisaks on meil võimekus mõõta inimeste emotsioone ja aktivatsioonitaset ning kombineerida neid andmeid pilgujälgimise andmetega, mis loob suurepärase võimaluse testida  ja optimeerida väga erinevaid stiimuleid ja keskkondi.
• Värkvõrgu labor (2018, 2019). Värkvõrgu labor tegeleb asjade interneti ehk värkvõrgu mõiste, probleemide ja võimaluste tutvustamisega, sealhulgas targa linna ja targa koduga seonduvate lahenduste esitlemisega (nt SmartEnCity projekt), kus võtmeküsimusteks on efektiivne toimetulek suure hulga andmete ja seadmetega, keskkonnasäästlikkus ning efektiivne ressursikasutus. Labor koosnebki kahest osast: kodu ja kontor. Lisaks üldisele valdkonna tutvustamisele on värkvõrgu labori eesmärgiks ka mobiili- ja pilvearvutuse teadusrühma töö nähtavaks tegemine ning värkvõrgu testkeskkonna pakkumine tudengitele ning teadlastele. Laboris on hulk seadmeid: asjade interneti arenduskomplektid (Arduino, Raspberry Pi jms), mitmed nutikodu seadmed, nutitelefonid, IP-kaamerad, mida tudengid projektides ja lõputöödes ning teadlased töös kasutada saavad. Labor sai alguse Telia toel ning koostöö jätkub ka praegu.
• Koolirobootika labor (2020). Koolirobootika laboris õpetatakse robootika algteadmisi põhiliselt informaatikaõpetajateks õppivatele üliõpilastele, aga ka tegevõpetajatele ja kooliõpilastele. Klass on sobilik väiksematele rühmadele ja sobib suurepäraselt paaris- ja rühmatööde tegemiseks. Selleks on klass sisustatud mobiilsete ratastel laudadega, mida saab erineval moel kokku sobitada. Samuti on klassis robootikamängu laud mitmesuguste ülesannete lahendamiseks. Robootikavahendeid tutvustatakse õpilastele lasteaiast gümnaasiumini. Lasteaias saab alustada erinevate põrandarobotitega (Bee Bot, Bluebot, Ozobot), edasi minna LEGO robotitega (WeDo, Boost, EV3, Spike) kuni robotiteni, mida saab lisaks visuaalsele programmeerimiskeelele programmeerida ka programmeerimiskeeltes nagu Python ja C (mBot, Raspberry pi, Arduino).
• Informaatika didaktika arvutiklass (2021). Selles ruumis toimuva õppetöö põhiliseks sihtgrupiks on informaatikaõpetajateks õppivad üliõpilased, aga ka tegevõpetajad ja kooliõpilased. Tegemist on suure arvutiklassiga, kus tegeletakse informaatika (sh programmeerimise) õpetamise teemadega, sh tehnoloogiliste vahendite (nt tahvelarvutite) kasutamine õppetöös.
• Võrgutehnoloogia arvutiklass (2003). Võrgutehnoloogia ja küberturvalisuse (2003) arvutiklassis on spetsiaalne Cisco riistvara ja täiendav kaabeldus võrgutehnoloogia praktikumide tegemiseks. Iga töökohani jõuab neli erinevat võrgukaablit, seal on ekstra toitepesad lisaseadmetele ning tudengid kasutavad klassi monitore ka sülearvutite lisaekraanidena. Arvutiklass on  eraldatud TÜ arvutivõrgust, et võrgutehnoloogia ja andmeturve tudengite katsetamised ei segaks ülejäänud maja internetikasutust.
• Arvutigraafika arvutiklass (2006). Arvutigraafika arvutiklassis on arvutid varustatud arvutigraafika, arvutimängude loomise ja virtuaalreaalsuse rakenduste loomiseks vajalike vahenditega. Arvutiklass on majas unikaalne: igas arvutis on graafikakaardid, milleta sellel alal oleks võimatu mõistlikult rakendusi luua. Tudengitele on klassis ka kõrvaklapid, sest arvutimängudes ning virtuaalreaalsuses on heli väga tähtis. Selles klassis õpetab AGVR labor oma õppeaineid, korraldab arvutimängude loomise võistlusi, tudengitööde näitusi jne.
• Arvutigraafika ja virtuaalreaalsuse labor (2007). AGVR labori eesmärk on edendada ja kasvatada arvutigraafika, arvutimängude loomise ja virtuaalreaalsuse valdkondi. Selleks pakume nendest valdkondadest huvitatud üliõpilastele võimalust õppida meie aineid ja laboris oma rakendusi luua. Tudengitele pakume laboriruumis 2007 kasutamiseks vajalikul tehnilisel tasemel arvutitega töölaudu, virtuaalreaalsuse seadmeid, graafikalaudu, 3D printerit ja palju muud vajalikku. Laboris tehakse huvilistele ka esitlusi.
• Aruka masinnägemise labor (2022). Aruka masinnägemise laboris arendatakse virtuaal- ja liitreaalsuse interaktiivset õppelahendust ning tehakse erinevaid kasutajakogemuse teste. Samuti luuakse siin masinõppe arendusi erinevate tööstusprojektide jaoks, mis hõlmab näiteks  finants- ja kindlustusvaldkonna turvalisust ja tõhusat andmetöötlust.
• Haridusrobootika keskus (2023). Haridusrobootika keskus on seotud LTT huvihariduse ja -tegevustega üle Eesti. Keskus kasutab Lego Education tooteid oma programmides, projektides, töötubades, veebinarides ja koolitustel. Laste silmaringi soovitakse juba varakult avardada ja tutvustada neile erinevaid karjäärivõimalusi. Koolikülastused, erinevad programmid, koolitused, töötoad nii keskuses kui ka koolides ja lasteaedades, annavad lapsele võimaluse näha, mida põnevat pakub üks robot ning mis selle taga peitub.
• Robotiväljak (2024). See ruum on valminud robotite testimise koht. Siin saab tihti näha tudengite robotiprojekte ning ka teaduslikuma eesmärgiga roboteid. Kuna roboteid on vaja nende väljatöötamise jooksul pidevalt testida, siis selleks on vaja suurt ruumi, et saaks jälgida roboteid nii maapinnal kui ka õhus liikumas ning kontrollida nende tegutsemise vastavust soovitule.
• Digilabor (2025). Digilabori eesmärgiks on pakkuda võimalust päriselt kätega tööd teha. See on sisuliselt töökoda, kus saab tegeleda nii metalli- kui ka puidutöödega. Robootikaga on tihedalt seotud mehhatroonika – kõikvõimalikud mehhaanilised lahendused.
• Robootikaklass (2027). Tehnoloogiainstituudi robootikaklass on riistvaraga töötamiseks ja riistvaraga seotud õppeainete õpetamiseks mõeldud klass. See on sisustatud kõigi vajalike seadmetega ning komponentidega, mis on vajalikud elektroonikatööde tegemiseks. Siin klassis saavad kõik Deltas õppivad tudengid teha esimese tutvuse robotitega töötamises läbides õppeaine “Robootika” ning kogenud robootikahuvilistele on klass vabal ajal avatud kõikvõimalike hobi-, õppe- ja tellimusprojektidega töötamiseks.
• Personaalmeditsiini ja terviseinformaatika keskus (2042). Tänapäeva meditsiin muutub järjest rohkem individuaalseks, õigete raviotsuste tegemiseks hakatakse arvesse võtma inimese unikaalseid geeniandmeid. Personaalmeditsiinis kasutatavad geeniandmed on äärmiselt mahukad ning nende töötlemine on võimalik üksnes arvutiga. Seega on vaja nutikaid lahendusi ja IT-taristut, mis geeniandmeid hoida, töödelda ja ka interpreteerida suudaks. Siin töötavadki arvutiteaduse instituudi arendajad ja analüütikud, kes neid lahendusi välja mõtlevad ja arstide töölauale viivad. Digitaalsete andmete hoidjaks on teadusarvutuste keskus.
• Tartu Ülikooli teadusarvutuste keskuse serveriruum 2. korrusel. Teadusarvutuste keskus pakub alates 2008. aastast teadlastele ja üliõpilastele arvutusressurssi, et lahendada suuremahulisi arvutusi nõudvaid probleeme. Arvutuskeskuse peamisteks klientideks on ülikooli teadusgrupid sellistest valdkondadest nagu bioinformaatika, personaalmeditsiin, andmeteadus, keeletehnoloogia, keemia ja materjaliteadus. Arvutusressursid on avatud ka ettevõtetele jt partneritele. Teadusarvutuste keskus on osa Eesti Teadusarvutuste infrastruktuurist (ETAIS), kuhu kuuluvad veel TalTech, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut (KBFI) ja Haridus- ja Noorteamet (Harno).
• Sandbox (3092). Sandbox on magistrantidele mõeldud digitootejuhtimise innovatsiooniprogramm, mida arendab arvutiteaduse instituut ning selle programmi eesmärk on arendada disainmõtlemist ja (digi)tootejuhtimist Tartu Ülikoolis. Sandboxi-nimeline ruum asub Delta õppehoone kolmandal korrusel ning siin tegutsevad Sandboxi programmis ja ka muudes arvutiteaduse instituudi ettevõtlus- ja muude partneritega arendatavates programmides osalevad üliõpilased, teadlased, õppejõud ja koostööpartnerid. Siin toimuvad loengud, seminarid ja muud põnevad sündmused, mille käigus tudengid lahendavad päriselulisi probleeme, arendades, katsetades ja esitledes uusi lahendusi.
• Isejuhtivate sõidukite labor. Tartu Ülikooli isejuhtivate sõidukite labor asutati 2019. aastal koostöös Boltiga. Labor kasutab oma teadustöö tegemiseks autot Lexus RX450h. Paljud tehnoloogiaettevõtted töötavad praegu välja oma isejuhtivad sõidukeid, meie eesmärk on ehitada üles isejuhtivate autode tehnoloogia, mis põhineb vabal tarkvaral ja olemasolevatel kaardirakendustel. Auto ja selle riistvara kohandas meie jaoks AutonomouStuff ja kõik töötab Autoware.AI tarkvaral.

Delta keskuses asub ka Tartu Ülikooli ettevõtlus- ja innovatsioonikeskus EIK (IV korrusel), mis on tugikeskus TÜ teadlastele ettevõtetega koostöö tegemiseks. EIKi kolm olulist funktsiooni on: 

• TÜ partnerlusprogramm – hoiame ettevõtetega häid suhteid ja leiame neile võimalused TÜst vajalike teenuste tellimiseks. Vahendame ettevõtjate huvisid.
• Intellektuaalomandi kaitsmine – Teadustöö käigus loodav kommertspotentsiaaliga teadmine formuleerub meie abil patentideks või saab muul moel kaitstud lahendusteks. – TÜl on hetkel 64 patenti ja patenditaotlust.
• Ülikooli hargettevõtete programm. Aitame teadlastel ja üliõpilastel luua ja edukalt turule viia oma ettevõtteid. Fookuses on TÜ intellektuaalomandil baseeruvate toodete ja teenuste arendamine.

Delta keskus on tuleviku ideede kohtumispaik!