Jaan Looga kaitseb doktoritööd „The Role of Small Peripheral Local Governments in Farm Innovation: Land Consolidation as a Spatial Planning Instrument in Estonia“

6. mail kell 15.00 kaitseb Jaan Looga majandusteaduse erialal doktoritööd „The Role of Small Peripheral Local Governments in Farm Innovation: Land Consolidation as a Spatial Planning Instrument in Estonia“ („Väikeste perifeersete kohalike omavalitsuste roll põllumajandusettevõtete innovatsioonis: maade ümberkruntimine kui strateegiline ruumiline planeerimine Eestis“).

Juhendajad:
professor Kadri Ukrainski, Tartu Ülikool
emeriitprofessor Peter Joachim Friedrich, Tartu Ülikool

Oponendid:
professor Vida Malienė, Liverpooli John Mooresi Ülikool (Ühendkuningriik)
vanemteadur Ants-Hannes Viira, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda

Kokkuvõte
Ääremaade väikestel omavalitsustel on olemas tööriist, mis võiks põllumajandusse uuendusi tuua, aga enamik neist ei kasuta seda.

Kujutage ette tehast, kus masinad asuvad tosina hoone vahel üle kogu linna. Pool päevast läheks ainult nende vahel liikumisele. Eesti põllumajandustootjad seisavad sarnase probleemi ees: nende maad on jaotatud kümnete väikeste ja laiali pillatud tükkide vahele, mis on päritud 1990ndate segasest maareformist. See ruumiline pusle maksab palju, sest killustunud maadega talud on vähem tootlikud ega investeeri tõenäolisemalt uude tehnoloogiasse.

See on Jaan Looga doktoritöö keskne leid. Mitme aasta jooksul sadade Eesti põllumajandusettevõtete tegevust analüüsides leidis Looga, et talu maakasutuse struktuuri parandamine suurendab märkimisväärselt tõenäosust, et põllumees teeb uuendusi: näiteks ostab uue masina või ehitab hoone. Tänu sellele saab ta kasutusele võtta nutikamad tootmisviisid.

See ei puuduta üksnes ettevõtjaid, vaid ka väikseid, ääremaadel asuvaid kohalikke omavalitsusi – valdu, mis katavad suure osa Eestist ja teistest postsotsialistlikest riikidest. Neis valdades ei ole ülikoole ega uurimiskeskusi. Nad ei saa rakendada tavapäraseid innovatsioonipoliitika tööriistu. Kuid üks hoob neil on: ruumilise planeerimise pädevus. Nad saavad algatada maakorraldust.

Doktoritöö autor väidab, et maakorraldus ei ole pelgalt sõnakõlks, vaid praktiline sekkumisvõimalus omavalitsustele. Maakorralduse mõju ulatub ka kaugemale: paremini korraldatud põllumajandusettevõtted toodavad rohkem, teenivad rohkem ja maksavad lõpuks rohkem kohalikke makse, millest rahastatakse koole ja teid.

Doktoritöö autor avab ka ühe takistava teguri: Eesti on palju investeerinud riiklikku teadus- ja arendustegevusse, kuid võrreldes kõigi Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega suunanud kõige vähem raha suutlikkuse arendamisse. Seega tuleks suurendada Euroopa Liidu põllumajanduse arendamiseks mõeldud vahendeid.

Kaitsmine toimub aadressil Narva mnt 18–1018 ja veebis.

Doktoritöö: https://hdl.handle.net/10062/120542